neljapäev, 3. märts 2016

Miks me raamatumüügi pooleli jätsime? | Karola&Kristel

Nonii, ongi käes see aeg, kui kõik saavad vastuse mitmeid kordi küsitud küsimusele: miks me Kristeliga raamatumüügi pooleli jätsime. Selles videos räägime punkt-punkti haaval nendest põhjustest, miks me poole suve pealt otsustasime hüvasti, never again raamatumüügile öelda!

Kõigile teadmiseks, et see polnud meie esimene töökogemus, jah, ukselt-uksele raamatumüüjana küll. Me teama väga hästi, mis tähendab 9-21ni terve päev jalul töötamine ja tihe töögraafik. Enne Ameerikasse minekut olime teadlikud meie töögraafikust ja ühest vabast päevast, see ei tulnud üllatusena. Üllatusena tuli hoopis see, et poole suve pealt võivad tulla suured muudatused. Ühesõnaga pidime uuesti alustama täiesti puhtalt lehelt, harjudes uue keskkonna-ja toakaaslasega.

Ja veel! Kristelit ma Eestis varem ei tundnud, alles Ameerikas, kui manager valis välja, kes kellega elab, hakkasime teineteist tundma õppima. Ma olen väga õnnelik, et mul õnnestus terve suvi koos Kristeliga veeta. Ma sain sõbranna kogu eluks!

Me ei ütle, et sa ei peaks raamatumüügitöö vastu võtma. Mitte keegi ei tea, milline suvi võib sul tulla, kindlasti hoopis teistsugune kui meil. Kui sa arvad, et tahad endale sellise väljakutse esitada ja oled valmis terve suvi ainult töötama, siis me soovime sulle palju jõudu, jaksu ning järjepidevust.



Tulemas on veel postitusi tööst ning meie tegemistest Ameerikas! ;)

Olge tublid!

K&K





8 kommentaari:

  1. Vaatasin teie lugu ja mulle meeldis teie avameelsus! Arvan samuti, et tegite õige otsuse, et ära tulla ja veelgi õigema, et oma lugu jagada :)

    VastaKustuta
  2. Te tundute nii siirad ja super toredad inimesed :) Kahju, et "brainwashimine" teistest võimust võttis ja nad hiljem isegi teretama ei tulnud. Nii tore, et te tegite selle sammu ja sealt lahkusite siis kui tundiste et see teid enam õnnelikuks ei tee. :) aitäh et seda lugu jagasite!

    VastaKustuta
  3. See lugu peaks suuremale publikule jõudma, ausalt ka. Tudengina on mul mitmeid kokkupuuteid SW-ga, "värbajate" ja seal käinud inimestega. Keegi nö. feilinud ei ole, vähemalt välja nad seda ei näita. Samas ma ei näe, et nad mingite rahamägedega tgasi tulevad. Iseloom on täielikult 1000000% muutunud, ei olda enam samad inimesed. Okei, ma saan aru et seal kustutad enda facebooki ära ja ei suhtle sea lolles oma Eesti tuttavatega, aga tagasi tulles võiks seda ju ikka teha. Praegu näen ainult inimesi, kellel mingi keep smiling attitude, aga seest ollakse väga broken ja hädas. Firma, kes tahab, et tema töötajad oma tundeid ja emotsioone alla suruks? Praeguseks tean ühte tütarlast, kes pärast USAS veedetud suve enam lapsi ei saa, seda seal tekkinud terviseprobleemide, stressi ja toitumishäirete tõttu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõigepealt aitäh tagasiside eest! Eks ta nii ole - osadele sobib see töö, osadele mitte. Ja ma nõustun täielikult Teiega, et neid lugusid väga ei räägita. Kui räägitakse, siis ainult heast kogemusest ja kõik. Selle blogi tegingi selle jaoks, et jagada enda kogemust ja läbielamisi.

      Kustuta
  4. Nii äge blogi! Mulle kohe niiväga meeldis, et rääkisin vist kõikidele inimestele, kes kuulata viitsisid, et nad ka vaataks, kui huvitav ja samas horrible.
    Mul tekkis ainult üks küsimus: kuidas ja MIKS üldse keegi on nõus töötama 12h päevas lõunapausidega viis(!) ja kümme minutit?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suur, suur aitäh Sulle!!! Nii tore on positiivset tagasisidet saada!
      See on omamoodi väljakutse ja tol hetkel kui oma jah sõna SW-le ütlesin, tundus see nii põnev. Töö osutus ikkagi poole raskemaks kui räägiti ning aja möödudes muutus see töö aina vastumeelsemaks.

      Kustuta