Miks ma suve Ameerikas veetsin?
Haarasin võimalusest kinni veeta suvi hoopis teisiti. See tundus osade jaoks veidi hullumeelsena, nõustuda raamatumüügi tööga, aga tol hetkel oli see mu soov ja tahe. Ma olin lihtsalt tüdinenud tavalisest suvetööst.
Kõik see sai alguse sellest, kui novembrikuus helistas mulle kunagine trennikaaslane, kes tahtis mulle oma suvest rääkida. Nõustusin temaga kohtuma ning sealt hakkaski lumepall veerema. Kohtumised hakkasid rutiiniks muutuma, iga nädal ta rääkis midagi uut raamatumüügi programmist. Mulle anti erinevaid ülesandeid, mida pidin tegema ja lõpuks tuligi see hetk, kui pidin otsustama, kas soovin suvel seda tööd teha või mitte. See tundus väga väljakutsuv ja ka väga raske. Vanematega pikalt arutades otsustasin ikkagi oma jah sõna öelda, see ei tulnud sugugi raskelt. Et oma tõsidust tõestada, pidin motivatsioonikirja kirjutama ja selle eesti programmijuhile esitama. Siis kutsuti mind vestlusele, mis osutus heaks, sest mind valiti mu trennikaaslase (nüüdseks manageri) tiimi esimeseks liikmeks. Ma olin väga õnnelik.
Järgnesid iganädalased meetingud, kus kõik raamatumüügis osalevad üliõpilased õppisid müügitööd ning harjutasid müügiteksti. Seal oli kohustuslik käia, ning vabandusi ei aktsepteeritud. Ühesõnaga teisipäeviti olid suured meetingud ja nädala sees oma manageriga individuaalsed meetingud. Umbes kuu aega enne minekut lisandusid veel hommikused meetingud oma tiimiga, kus harjutati müügiteksti - pluss sa pidid ka teiste manageridega harjutama ning ise aja kokku leppima. See oli väga kiire ja tihe aeg, tagasi seda ei igatse.
Ameerikas olles tekkis mul mõte blogilaadseid videosid teha, sest ma pole varem näinud selle töö kohta videosid, ainult kirjutusi ning sel hetkel lõigi pirn põlema. Ma tahan tutvustada seda tööd, mis emotsioonid seal tegelikult on ja kuidas see tegelikult välja näeb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar